Ühiskondliku surve mõju naiste treeningkäitumisele
Ühiskondliku surve mõju naiste treeningkäitumisele

Kaasaegne sotsiaalkultuuriline miljöö on loonud naistele eeskujuks ideaalse naise kuvandi, mis rõhutab saledust, trimmis lihaseid ning head füüsilist vormi. Meriton Spordiklubi endine juht Kärt Jalajas on teinud koostööd paljude naistega nii aeroobikasaalis kui personaalsetel sessioonidel ning tõdeb, et ühiskonnas standardeid määravad hoiakud on üheks peamiseks põhjuseks, mis neid alateadlikult mõjutavad ja treeneri jutule toovad. Kuigi eesmärk võib olla kehakaalu alandamine või soov mahtuda lemmikteksadesse, on lähemal uurimisel peaaegu alati põhjuseks ühiskondlik surve, mis peegeldub kõikvõimalikest meediakanalitest, nii teleekraanilt kui linnatänavalt.

Eelnimetatud alateadlikke tundeid ja käitumist on võimalik seletada ja uurida teaduslikult käsitletud objektiviseerimise teooria abil. Selle kohaselt on naine objektiviseeritud, kui teda on kujutatud objektina, üksnes kehana, mis on teistele kasutamiseks ja naudinguteks. Kui aga võtta väliste vaatlejate hinnangud ning seisukohad omaks ja tunnistada neid kui enda omi, toob see kaasa eneseobjektiviseerimise.   Selle tulemusena võib kujuneda sotsiaalne kehakuju ärevus,  mida kogetakse justnimelt siis, kui tuntakse, et ei vastata sotsiaalkultuurilistele ootustele.                                                       

Tuginedes isiklikule kogemusele, teaduslikele teooriakäsitlustele ja varasematele uuringutele, koostas Kärt 2013. aastal Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudis magistritöö, mille  eesmärgiks oli leida eneseobjektiviseerimise, sotsiaalse kehakuju ärevuse ja treeningharjumuste vahelised seosed naissoost aeroobika harrastajate ja treenerite seas.

Uuringus osales 141 aeroobikatreeningutel osalevat  naissoost harrastajat ja treenerit  vanuses 15-76  aastat.

Nii nagu Kärt ka tegelikult arvas, viitavad tulemused selgelt meid ümbritsevas objektiviseerivas ühiskonnas naiste ülemäärasele muretsemisele oma välimuse pärast.

Uuringu tulemustest järeldas ta järgmist:

1. Välimusel põhinevate tunnuste tähtsustamises, keha seires ja keha häbis väljenduv eneseobjektiviseerimine on seotud sotsiaalse kehakuju ärevusega. Oma keha jälgitakse ja ärevust ning häbi tuntakse eelkõige kehakaalu ja keha mõõtudega seotult.
2. Võrreldes harrastajatega, vaatavad treenerid oluliselt enam oma keha kompetentsusel põhinevate tunnuste alusel ja kogevad oluliselt vähem sotsiaalset kehakuju ärevust. Ilmselt tänu asjaolule, et ollakse otsese teiste inimeste jälgimise all, on õigustatud seegi tulemus, et treenerid teostavad veidi enam keha kontrolli.
3. Treeningriietuse valiku osas on figuuri varjavaid riideid kandvatel naistel kõrgem sotsiaalne kehakuju ärevus, kuid samas teostavad nad vähem keha kontrolli.  Tõenäoliselt näitab riietuse abil figuuri varjamine enda kaitsmist negatiivsete hinnangute ja kriitika eest, vähendades seeläbi oluliselt ebameeldivus- ja ärevustunde kogemist.
4. Mida kõrgem on eneseobjektiviseerimise tase, seda enam kogetakse sotsiaalset kehakuju ärevust ja vastupidi.
5. Objektiviseeritud keha teadlikkuse ja sotsiaalse kehakuju ärevuse tase on võrreldes vanemaealiste naistega kõrgem nooremaealistel naistel.

Aeroobika- ja personaaltreenerina soovitab Kärt ennekõike mõtestada lahti, kelle jaoks ja millistel eesmärkidel treeningutel üldse osaletakse. Treenimise juures on väga oluline sisemine motivatsioon. Kärt soovitab tundma õppida oma keha ja treenida teadlikult!

Oluliseimaks tuleks pidada siiski oma tervist ning treenimise tähtsaimaks eesmärgiks pidada heaolu tagamist!

Magistritöö täieliku versiooniga võimalik tutvuda siin.